Ajasin mõned päevad tagasi oma jalgratta keldrist välja, et nautida ilusat kevadist ilma ja proovida kui kaua Sannu on nõus nüüd juba natuke vanemana taga istuma! Eelmine kevad lõppes meie esimene jalgrattasõit suure kisaga, mis oli loomulikult meie süü sest arvasime, et 22 km(Rocal Mare ring) on algatuseks päris hea. Ei olnud. No esimesed 7 km olid tegelikult päris rahulikud. Järgmised 7 enam mitte. Õnneks lõpuks Sannu rahunes ja oli viimased kilomeetrid vait kui sai minu huulepalsamiga mängida! Suvel sõitsime lühikesed jupid Pärispeal ja sügisel Tallinnas erinevatele mänguplatsidele ja Sannule meeldis. Nüüd aga sõitsime esimese raksuga üle 10 km ja Lisanne ei teinud piiksugi. Oli täitsa lahe sõita Stroomi randa ja Rocal Maret ühendaval promenaadil kui välja arvata patseerivad vene mutid ja ettevaatamatud lapsed. Tiit käis eile sama Rocal Mare ringi sõitmas koos Lisannega ja kõik oli korras. Loodetavasti jääbki jalgrattaga sõit talle meeldima sest meile endile meeldib väga rattaga sõita. Või siis tuleb ikkagi kiiremas korras talle oma jalgratas muretseda!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar