teisipäev, 20. aprill 2010

Naabripoiss kadus ja leiti

See jutuke pole küll seotud Lisannega, aga tundus oluline ja õpetlik. Algas see siis sellega, et naabrimees koputas õhtul kella 18.30 aeg meie uksele ja küsis ega me tema 2 aastast poega pole näinud. Nende korteri uks oli lahti olnud ja poeg on kadunud. Kuulsin kui isa sibas üles ja alla mööda koridoore koos tütrega. Kuulisn ka ema saabumist koju sest välisuks tõmmati sellise pauguga kinni. Järgmiste sammude peale kiikasin koridori, et küsida lapse kohta. Sain aru, et leitud teda pole kuna ema silmad olid märjad ja punased...nad kiirustasid kuhugi. Panin Lisanne sööma ja käisin ise ka veel keldris ja saunas poissi otsimas. Igaksjuhuks. Tunnike hiljem oli järgmine koputus uksele, seal oli ema ja õnneks heade uudistega. Laps oli leitud. Erinevatel andmetel kas Mulla tänavalt või siis Kolde puiesteelt. Ta oli toa riietes, käes õe saapad. Milline õnnelik juhus? Nad elavad 3 korrusel, ok nende korteri uks oli lahti, aga kuidas sai poiss välja peauksest ja lukustatud väravast???

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar