Lisanne uus voodi

See jõudis tegelikult juba reedel, aga kuna minul oli soov, et seda vaniljelakiga värvitud pinda võiks natukenegi mõnusamaks muuta, saatsime voodi mõned jupid kohe ühe mööbli maalija juurde (sama, kes maalis Lisannele ka laua ja toolid). Enne voodit kokku panna ei olnud mõtet. Joonistused olid 24 h valmis ning laupäeval pärast Tabasalust tulekut tahtis Tiit selle ikkagi kokku panna. Lõpetasime kell 1 aeg öösel. Sannu ka veel ei maganud...aga meil oli ka tähtsi toiming pooleli. Öösel Lisanne seal ei magnud. Nõudis oma võrekasse, mis asus ju meie kõrval. Tänase lõunaune magas Lisanne oma uues voodis!!!

Minu oma!

Emma oli nii lahke ja jagas kommi. Lisanne sai ka oma osa ja tuli seda minule näitama.
Emme: "Mis see on?"
Sannu: " Minu oma!"(väga kindla häälega)

Meie õues

Mõtesse vajunud.












Meeldib liiva visata.






















Sannu: "Sannu ujub"

Naabripoiss kadus ja leiti

See jutuke pole küll seotud Lisannega, aga tundus oluline ja õpetlik. Algas see siis sellega, et naabrimees koputas õhtul kella 18.30 aeg meie uksele ja küsis ega me tema 2 aastast poega pole näinud. Nende korteri uks oli lahti olnud ja poeg on kadunud. Kuulsin kui isa sibas üles ja alla mööda koridoore koos tütrega. Kuulisn ka ema saabumist koju sest välisuks tõmmati sellise pauguga kinni. Järgmiste sammude peale kiikasin koridori, et küsida lapse kohta. Sain aru, et leitud teda pole kuna ema silmad olid märjad ja punased...nad kiirustasid kuhugi. Panin Lisanne sööma ja käisin ise ka veel keldris ja saunas poissi otsimas. Igaksjuhuks. Tunnike hiljem oli järgmine koputus uksele, seal oli ema ja õnneks heade uudistega. Laps oli leitud. Erinevatel andmetel kas Mulla tänavalt või siis Kolde puiesteelt. Ta oli toa riietes, käes õe saapad. Milline õnnelik juhus? Nad elavad 3 korrusel, ok nende korteri uks oli lahti, aga kuidas sai poiss välja peauksest ja lukustatud väravast???

Käisime maal

Kuna Tiidul oli etendusevaba nädalavahetus, otsustasime laupäeval Pärispeale minna. Tahtsime kõik korraliku sauna ja loodust. Saun oligi väga mõnus ja nagu alati meeldis Sannule seal väga. Kuna seekord oli leil väga kuum, istus Sannu oma kausiga põrandal ja sulistas seal.
Ilmateade lubas nädalavahetuseks lörtsi ja vihma, õnneks Pärispeal päeval päike paistis. Ainuke miinus kõige juures oli meeletu tuul nii et mereääres suutis Lisanne vaevu püsti seista. Samas meeldis talle seal ka väga - tore oli kivisid lainetesse loopida.
Lisaks sellele meeldib Lisannele väga kiikuda, mida maal saab alati lõpmatuseni teha.
Pühapäeva lõunal otsustasime varem linna sõita ja kuskile sööma minna. Valikuks osutus Pirita rannahoone restoraan Velvet. Olles lummatud merevaatest, laevadest ka kaitidest ei pannud Sannu pissihäda tähele ja suutis mulle natuke sülle pissida...õnneks, õnneks oli mul täiesti juhuslikult kaasas ühed alukad ja Emma sukapüksid(mis olid puhtad ja valmis tagastamiseks), mis läksid kohe käiku. Pikemaid pükse rohkem ei olnud, nii et ülejäänud aja veetis Sannu sukkades. Sukk ikka sukkadega!

Soe kevad käes

Ajasin mõned päevad tagasi oma jalgratta keldrist välja, et nautida ilusat kevadist ilma ja proovida kui kaua Sannu on nõus nüüd juba natuke vanemana taga istuma! Eelmine kevad lõppes meie esimene jalgrattasõit suure kisaga, mis oli loomulikult meie süü sest arvasime, et 22 km(Rocal Mare ring) on algatuseks päris hea. Ei olnud. No esimesed 7 km olid tegelikult päris rahulikud. Järgmised 7 enam mitte. Õnneks lõpuks Sannu rahunes ja oli viimased kilomeetrid vait kui sai minu huulepalsamiga mängida! Suvel sõitsime lühikesed jupid Pärispeal ja sügisel Tallinnas erinevatele mänguplatsidele ja Sannule meeldis. Nüüd aga sõitsime esimese raksuga üle 10 km ja Lisanne ei teinud piiksugi. Oli täitsa lahe sõita Stroomi randa ja Rocal Maret ühendaval promenaadil kui välja arvata patseerivad vene mutid ja ettevaatamatud lapsed. Tiit käis eile sama Rocal Mare ringi sõitmas koos Lisannega ja kõik oli korras. Loodetavasti jääbki jalgrattaga sõit talle meeldima sest meile endile meeldib väga rattaga sõita. Või siis tuleb ikkagi kiiremas korras talle oma jalgratas muretseda!

Alustame ka Lisanne blogiga

Ehk siis mitu sõpra peavad blogi oma laste ja enda tegemistest...mõtlesin ammu sama teha. Nüüd siis võtsin asja kätte. Siiani olen 2. aastat kasutanud lisanne.beebiveeb.net aadressi, mis on olnud igati mugav ja hea märkimaks üles Lisanne mõõtmeid, tegemisi ja pilte. Kuigi puudust tundsingi sellistest postitustest. Beebiveebi jälgisid aktiivselt tädi Tea Iirimaalt ja vanaema Sirje Jõgevalt ja arvatavasti mõned sugulased ja tuttavad veel. Samas on olnud lahe lugeda Siimu ja Triinu blogi, millele nüüd lisandus ka Henrietta ja Huberti blogi. Tahan sarnast kohta sõpradele ja tuttavatele, kes viitsivad lugeda! Ja mis jääks ka endale mälestuseks.