Kaua oodatud vaba päev. Kõikidel on puhkepäev. Eelmisel õhtul juba küsisime auto ja plaanisime reisiseltskonna, et minna laavakoopaid vaatama. Meiega tulid kaasa Indrek ja Rekkor. Alustasime oma teekonda üle platoo Campo Grande. Uskumatu, aga me tõesti nägime siledat maad. Autotee kulges mitu kilomeetrit lihtsalt otse. Loomulikult olid üleval ka pilved sest platoo asub umbes 1400-1500 m kõrgusel. Sain kellegi jutust ka aru, et algsete plaanide kohaselt tahetigi sinna lennujaam rajada, aga muutuvate ilmaolude tõttu valmistasid nad tasapinna ise pealinna lähedale merekaldale. Platool asus ka Madeira tuulepark. Kui platoo oli läbitud alustasime laskumist põhjaküljele. Laavakoopad asuvad Madeira saare põhjapoolses osas São Vincentes. Tee peale jäid ka suured loorberimetsad. Koobaste juures saime teada, et sisse saab ainult koos giidiga ja ekskursioon kestab umbes tund aega. Koopad üsna sünged, kunagi on seal ju laava voolanud. Ekskursioon jätkus ka koobastest väljas, kus vaatasime saare tekkimisest 2 filmi, üks neist siis halvas 3D-s. Koopas tehti meist ka pilti, mida sai siis pärast väljudes osta, kaasas ka Madeirat tutvustav CD. No ostsimegi. Koopad vaadatud suund jällegi Porto Monizi poole – sööma ja mereveebasseinidesse. Kui aga söödud saime hakkas vihma sadama, mitte selline vihm nagu meil vaid sadaski nö „seenevihma“. Otsutasimegi koju tagasi sõita. Meie külas polnud vihmast jälgegi. Jõudsime sobivalt õhtusöögiks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar