Seitsmeteistkümnes päev - KOJUSÕIT(29.Juuli)

Hommik algas vara sest kell 8 oli plaan lennujaama sõita. Jõudsime lennujaama umbes 3 tundi enne lendu kuna ära oli vaja anda mitu rendiautot ja et nendega probleeme ei tekiks. Aega sai veeta veel shopates ja siis terrassil, mille vaade avanes otse õhkutõusmis- ja laskumisrajale. Nägime meie lennuki maandumist(umbes 20 min enne meie äralendu!). Lennu väljumine hilines loomulikult 20 minutit. Sundusime Londoni Catwicki lennujaama(3.15 h). Õnneks oli meil seal aega piisavalt, et süüa ja poodides käia. Siis juba järgmisele lennule Londonist Riiga(2.30 h). Sellel lennul magas Lisanne terve aja, meie laenutasime iPadi ja vaatasime filmi, mille lõpust jäi umbes 5 min vaatamata(ennem alustati maandumist ja pidime tahvli ära andma). Viimane lend kulges Riiast Tallinna(45 min). Lennu algusega venitati, et me kõik lennukile saaksime. Tallinna lenujaamas oli meil vastas Annu ja juba varsti kodus.

Funchali lennujaama juurdeehitatud sirge lõik

Meie lennuki maandumine Funchalis

Kuueteistkümnes päev(28.Juuli)

Hommikul ei viitsinud enam jalgsi linna kõmpida, õnneks üks võttegrupp suundus linna ning saime ka peale. Plaan oli siis Funchali gondliga sõita üles merepinnast 560 m kõrgusele Montesse. Sealt edasi Funchali Botaanikaaeda. Sinna viis järgmine gondel, mis läks üle järgmise oru natuke madalamale. Botaanikaaed oli kirju. Seal olid esindatud taimed, mis Madeiral kasvavad ja ka kõik sissetoodud liigid. Loomulikult kasvavsid kõik välitingimustes. Erinevad palmid, kaktused, agaavid, orhideed jne. Tore üllatus oli erinevate troopiliste lindude näitus, peamiselt siis erinevad papagoid. Varsti alustasime tagasiteed keskusesse, et seal ka veidi ringi kõndida. Kasutasime ka ühistransporti, et käia linnakeskusest väljas asuvas kaubanduskeskuses ja siis hotelli tagasi.

Funchali gondliga ülessõit

Käsitöö??

Sukulentide aed

Banaani"puud"

Sõjakas kakaduu

Viieteistkümnes päev(27.Juuli)

Ärkasime kõik koos sest Tiidul jällegi tööpäev ja meie otsustasime Sannuga linna peal kolada. Et linna ülevaatlikumalt näha ja arvestades, et oleme Lisannega, kes jala väga palju ei viitsi kõndida ostsin Citysighseeing Portugal bussi pileti. Keskuses hüppasimegi bussi peale ja alustasime linnatuuri. Algul mõtlesin, et sõidame terve ringi korraga ära, aga jõudsime Funchali kõrval olevasse asulasse Câmara de Lobos, mis oli nii armas, et otsustasime bussist maha minna ja seal ringi jalutada. Tegime ka väikese lõunapausi. Siis jälle edasi bussile, et Funchali tagasi sõita. Keskuses kolasime natuke turul ja trehvasime võtegrupi ja Tiiduga. Ostsin kohaliku passionfruiti erinevaid versioone. Varsti jälle bussile ja hotelli poole. Tore, et bussi üks peatus oli täpselt hotelli kõrval.

Sightseeing bussiga jõudsime armsasse külasse Câmara de Lobos





































Kuivatatud kala

Neljateistkümnes päev(26.Juuli)

Jällegi vaba päev ja meie kolimise päev. Kolimine toimub siis meie veinitalust Quinta das Vinhasest Estreita de Calhetost saare pealinna Funchali Quinta do Soli hotelli. Lahkume juba kella 10 aeg hommikul: meie, Rekkor, Maarika ja Indrek. Tegelikult oli planeeritud lõunasöök meie tavapärases õhtusöögi kohas, aga meil oli plaan vaba päeva kasutada merele minekuks. Egas muud midagi teadsime, et söögikoha tädike oleks kindlasti Sannut näha tahtnud, selle tõestuseks sai Lisanne tädilt kingituse(Madeira T-särgi). Hotelli saabusime loomulikult liiga vara, aga õnneks saime oma asjad siiski hotelli jätta, et ise linna peale minna. Hotellist keskusesse on umbes 1 km. Jalutasime natuke linnapeal, et varsti hotelli tagasi jõuda ja check in-i teha. Enne katamaraanile minekut käisime sadamas ka söömas. Saime väga head kalasuppi. Katamaraan väljus kell 15, meie muidugi hilinesime natuke söögipausi tõttu ja esimene laev sai täis. Õnneks tuli kohe teine. Sõit kestis 3 tundi ja sisaldas siis mereloomade vaatlemist ja ujumispausi. Peamised loomad keda lootsime näha olid delfiinid ja neid me nägime ka. Päris lahe. Teiseks lootsime vaalasid näha aga neid kahjuks ei näinud, küll veel ühtsid delfiine, kes on haruldasemad ja ei lubanud ka laeva väga lähedale. Ja siis ka lubatud ujumispaus. Pärast sõitu sõime linnas ka õhtusööki. Sain ka teise kohaliku toidu ära proovitud espetada ehk siis liha- ja küüslauguvarras. Siis hotelli ja puhkama.

Funchali tänavad(pange tähele pisikestest valgetest ja mustadest kividest laotud kõnniteed - mustrid muutusid tänavati)





















Rahateenimine turistidelt

Meie Funchali hotelli õu













Katamaraanil "Sea the Best" delfiine vaatama














































Ookeanis ujumine

Üheteistkümnes päev(23.Juuli)

Täna oli päev pilvisem kuigi soe. Vedelesime natuke aega ka basseini ääres, aga Lisanne muutus eriti pahuraks ja siis otsustasime, et on aeg magama minna. Õhtul pakkus Indrek välja, et võiks minna Curral das Freiras´i ehk Nunnade orgu vaatama. Kaasa tulid veel Helene ja Maarika. Kuna Tiit oli seal juba käinud siis läksime Lisannega. Sõit kulges jällegi mööda käänulisi teid aina kõrgemale. Vaateplatvorm asus 1064 m kõrgusel merepinnast ja vaade avanes orgu meie all. Oehh. Enne tagasiminekut sõitsime ka orgu sisse ja istusime ühes kohvikus ning jõime kohvi ja sõime kooki.

Nunnade oru vaateplatvorm 1064 m ümp

Vaade platvormilt

Platvorm alt orust vaadates(üleval paremal)

Lisanne ja madeiralased

Võis siis täpsemalt Madeira naised on vaimustuses lastest ja rääkimata siis linalakk blondist tüdrukust. Alustades meie ööbimiskoha retseptsioonitädidest koritsjateni ja siis ka veel meie söögikoha tädi. Ta iga kord räägib, et Lisanne jääb ju siia. Mitmel korral on ta Lisannele midagi kinkinud: jäätise, üllatusmuna, lutsuka. Kui me kuskil ringi käime siis alati meid vaadatakse ja naeratatakse.

Kaheksas päev(20.Juuli)

Nüüd siis nädal kohal oldud ja üle nädala veel. Pärast hommikusööki läks Tiit mu tööarvutiga netti ja me Lisannega basseini äärde. Imestasin, et miks Tiit ei tule juba. Tuli välja, et koos eelmisel päeval kaasa saadud CD-ga tuli ka mingi kole viirus, nii et nüüd kasutame minu vana arvutit(see oli Tiiduga kaasas). Teadsime jällegi Tiidu pävaplaani, oli mul kindel plaan kuidagi riideid pesta. Siin toimus ka mingi süsteem, et pestakse ja kuivatatakse ja triigitakse, aga see võtaks a la 3 päeva. Mul oli viimane pluus seljas(kolmandat päeva) olin hullumas. Ja Lisanne olukord oli umbes sama. Otsisime netist iseteenindus kohtasid, aga ei leidnud. Laksime retseptsiooni küsima ja oh imet nemad pesevad ja kuivatavad, aga ei triigi, pesu samal õhtul käes. Jah see esimene variant oli tasuta, aga mul oli häda käes ja 8 euri suure kotitäie pesu eest maksta polnud meeletult palju.

Seitsmes päev(19.Juuli)

Kaua oodatud vaba päev. Kõikidel on puhkepäev. Eelmisel õhtul juba küsisime auto ja plaanisime reisiseltskonna, et minna laavakoopaid vaatama. Meiega tulid kaasa Indrek ja Rekkor. Alustasime oma teekonda üle platoo Campo Grande. Uskumatu, aga me tõesti nägime siledat maad. Autotee kulges mitu kilomeetrit lihtsalt otse. Loomulikult olid üleval ka pilved sest platoo asub umbes 1400-1500 m kõrgusel. Sain kellegi jutust ka aru, et algsete plaanide kohaselt tahetigi sinna lennujaam rajada, aga muutuvate ilmaolude tõttu valmistasid nad tasapinna ise pealinna lähedale merekaldale. Platool asus ka Madeira tuulepark. Kui platoo oli läbitud alustasime laskumist põhjaküljele. Laavakoopad asuvad Madeira saare põhjapoolses osas São Vincentes. Tee peale jäid ka suured loorberimetsad. Koobaste juures saime teada, et sisse saab ainult koos giidiga ja ekskursioon kestab umbes tund aega. Koopad üsna sünged, kunagi on seal ju laava voolanud. Ekskursioon jätkus ka koobastest väljas, kus vaatasime saare tekkimisest 2 filmi, üks neist siis halvas 3D-s. Koopas tehti meist ka pilti, mida sai siis pärast väljudes osta, kaasas ka Madeirat tutvustav CD. No ostsimegi. Koopad vaadatud suund jällegi Porto Monizi poole – sööma ja mereveebasseinidesse. Kui aga söödud saime hakkas vihma sadama, mitte selline vihm nagu meil vaid sadaski nö „seenevihma“. Otsutasimegi koju tagasi sõita. Meie külas polnud vihmast jälgegi. Jõudsime sobivalt õhtusöögiks.