Kas ma siis olen poiss?

Lisanne ütles, et üks poiss lasteaias oli öelnud, et Lisanne ratas on poiste oma. No ja tõesti, Lisanne praegune ratas on algselt kuulunud ühele poisile nimega Karl. Siis sõitis selle rattaga ka tema õde Kärol. Nüüd siis Lisanne. Ja ratas tõesti on tumesinist värvi.

Lisanne: Emme, kas ma olen siis poiss või?

Hambad

Nüüdseks oleme Lisannega 6 korda hambaarsti juures käinud. Mitte, et tal 6 hambaauku oleks vaid ikka seetõttu, et 3 korda neist ei olnud Lisanne nõus suud lahti tegema. Esimesel korral saime kergema vaevaga ühe hamba parandatud. Teisel korral suu lahti ei läinud. Kolmandal korral saime jälle ühe plommi suhu - tänu telefonist tulevatele multikatele. Neljas ja viies kord Sannu suud lahti ei teinud. Olime kurvad ja kurjad. Kuuendal korral nagu imeväel oli Lisanne hambaarsti muster patsient. Kohe suu lahti, lubas puurida, vett imeda, tuult puhuda...olin sõnatu, sammuti hambaarst. Vast suur motivatsioon hambaid korda saada oli pärastine Puhhi multikas kinos. Lubasime Lisannele sellel õhtul paljugi muud -kommi, kleepekaid, Pet Shopi ajakirja ja kaissu. Hoiame pöialt viimaseks külastuseks, et neljas hammas ka korda saaks!